Lugu Eesti Ekspressist
Juri lõualuu on
kolmest kohast puru, kaheksa hammast on suust väljas, pea paistes.
Noormehele on tehtud kolm operatsiooni, lõualuud, et see koos püsiks,
paigatakse titaanplaatidega.
“Teda peksti tema enda kodus pesapallikurikaga, mis talle aasta tagasi sünnipäevaks kingiti,” teab Marianna Kaat, kes on end filmi peategelase elukäiguga pidevalt kursis hoidnud ja teda jõudumööda aidanud.
Naabrid tulid kallale
Juhtum leidis aset juba mõnda aega tagasi, 26. oktoobril, kuid noormees on siiani ravil.
“Vaevalt, et mu filmil ja sel koletul peksulool miskit seost on, tõenäoliselt oli see siiski rohke alkoholipruukimisest puhkenud olmetüli, mida seal piirkonnas, kus Juri elab, paraku sageli ette tuleb,” märgib Kaat.
Õigupoolest oli Juri Sikanov siis 15aastane, kui eesti filmitegija Ida-Ukrainasse Donetski lähistele Snižnesse filmima sattus. Plaan oli näidata, kuidas ses trööstitus kaevanduspiirkonnas illegaalsetest kaevandustest ehk aukudest sütt välja võetakse.
Puhtjuhuslikult sattus kaadrisse söaka olemisega Juri. Nii valmiski hoopis film noorest kutist, kes neis mahajäetud söeaukudes eluohtlikes tingimustes n-ö järelnopet teeb ning söe müügist teenitud napi raha eest oma nooremat ja vanemat õde ülal peab. Isegi eemal elavale vanemlike õigusteta padujoodikust emale jagus ta toetusest.
Ühest küljest on tegu justkui lihtsalt siira ja südamliku portreefilmiga. Teisalt aga maalis film, mida ka ETV on näidanud, vägagi sünge pildi mahajäetud kaevanduslinna rõõmutust argipäevast – ebaõiglusest, vaesusest, joomisest, kuritegevusest…ning ka lapstööjõust, kes ränkades tingimustes käsitsi sütt kraapides lõppkokkuvõttes Ukraina söemiljonäride kaukasse raha teenivad.
Skandaal Ukrainas
Kas ülemuste ja rahastajate tungival nõudmisel või päris omal soovil keelas “Auk nr 8” Ukraina-poolne produtsent filmi kommertslevi – näiteks ei näidata seda Ukrainas teles. Festivalide raames filmi siiski näidatakse.
Jurist sai kohalik kuulsus. Paljud telejaamad, ajalehed ja ka teised filmitegijad leidsid tee tema juurde Snižnesse. Poiss jagas lahkelt intervjuusid. Linnavõim pani ta maja ette tänavale parema teekatte, et pilt linnast kenam tunduks. Isegi elekter, mis vahepeal võlgnevuste tõttu poisi majast välja lülitati, veeti tagasi.
“Auk nr 8” on Kaati sõnul elavat ja osavõtlikku vastukaja leidnud kõikjal maailmas, kus seda on näidatud. Näiteks Kanadas Torontos leidus hulk jõukamaid inimesi, kes olid pärast filmi nägemist valmis raha koguma ning finantseerima Juri kodulinnas mõnd ettevõtmist, et elu kübekese paremaks muuta. Ent Ukraina pool ei olnud säärasest abist huvitatud. Parem teha nägu, et tegelikult on kõik korras.
Mingil hetkel kaotas Juri ja ta pere käekäigu vastu huvi ka ajakirjandus. Kuulsus kadus. Jätkus mõru argipäev.
Kohapeal tekitas film ja selle ümber toimunud ažiotaaž pigem pingeid. Juri Sikanovi kuulsus sünnitas kadedust. Teda ei usaldatud.
“Eks tal endal kippus sellest meediatähelepanust pisut “katus sõitma”,” möönab Kaat.
Filmis mainib Juri, et sooviks kodusest kaevanduslinnast kuhugi helgemasse paika elama minna ning õppida kokaks. Muide, leiduski inimesi, kes soovisid teda Kanadasse kutsuda, et ta seal keelt ja kokandust õpiks. Kutsuti mujale Ukrainasse, kus eluolu mõnevõrra lahedam.
Ent noormees jäi Snižnesse ja kadus abipakkujate silmapiirilt. Ta noorem õde õpib ja elab kodulinnast eemal asuvas lastekodus. Vanem õde sõitis koos peigmehega Krimmi paremat elu otsima. Juri, kes pole endale tänini ametlikku tööd leidnud, elab nüüd koos joodikust emaga. Pärast seda, kui elukaaslane vangi saadeti, oli ema poja juurde kolinud.
Noormehel, kel on kõrgelt arenenud soov aidata lähedasi, on tegelikult enda eluga raske hakkama saada.
Oktoobri lõpus toimunud ränga peksmisloo asjaolud on tänase seisuga uurimisel. Kuuldavasti on peksjad, naabritest isa ja poeg, pakkunud Jurile raha, et ta kaebuse tagasi võtaks. Juri keeldus.
Kaati hinnangul on selle peksmisloo juures positiivne, kui nii võib üldse öelda, et see aktiveeris paljud inimesed ja organisatsioonid, kellele noormehe, tema pere ja tegelikult kõigi teistegi sarnastes oludes elavate inimeste saatus korda läheb. On leitud raha Juri paremaks ravimiseks, on advokaadid, kes teda kohtus aidata soovivad, on otsitud võimalusi, et teda kuhugi mujale elama ja õppima saata.
Kaat palub lisada, et kui kellelgi on soov Jurit toetada või on lihtsalt põhjalikum huvi noormehe elu vastu, siis võiksid nad külastada internetis lehekülge – www.facebook.com/Pitnumber8.
“Teda peksti tema enda kodus pesapallikurikaga, mis talle aasta tagasi sünnipäevaks kingiti,” teab Marianna Kaat, kes on end filmi peategelase elukäiguga pidevalt kursis hoidnud ja teda jõudumööda aidanud.
Naabrid tulid kallale
Juhtum leidis aset juba mõnda aega tagasi, 26. oktoobril, kuid noormees on siiani ravil.
“Vaevalt, et mu filmil ja sel koletul peksulool miskit seost on, tõenäoliselt oli see siiski rohke alkoholipruukimisest puhkenud olmetüli, mida seal piirkonnas, kus Juri elab, paraku sageli ette tuleb,” märgib Kaat.
Õigupoolest oli Juri Sikanov siis 15aastane, kui eesti filmitegija Ida-Ukrainasse Donetski lähistele Snižnesse filmima sattus. Plaan oli näidata, kuidas ses trööstitus kaevanduspiirkonnas illegaalsetest kaevandustest ehk aukudest sütt välja võetakse.
Puhtjuhuslikult sattus kaadrisse söaka olemisega Juri. Nii valmiski hoopis film noorest kutist, kes neis mahajäetud söeaukudes eluohtlikes tingimustes n-ö järelnopet teeb ning söe müügist teenitud napi raha eest oma nooremat ja vanemat õde ülal peab. Isegi eemal elavale vanemlike õigusteta padujoodikust emale jagus ta toetusest.
Ühest küljest on tegu justkui lihtsalt siira ja südamliku portreefilmiga. Teisalt aga maalis film, mida ka ETV on näidanud, vägagi sünge pildi mahajäetud kaevanduslinna rõõmutust argipäevast – ebaõiglusest, vaesusest, joomisest, kuritegevusest…ning ka lapstööjõust, kes ränkades tingimustes käsitsi sütt kraapides lõppkokkuvõttes Ukraina söemiljonäride kaukasse raha teenivad.
Skandaal Ukrainas
Kas ülemuste ja rahastajate tungival nõudmisel või päris omal soovil keelas “Auk nr 8” Ukraina-poolne produtsent filmi kommertslevi – näiteks ei näidata seda Ukrainas teles. Festivalide raames filmi siiski näidatakse.
Jurist sai kohalik kuulsus. Paljud telejaamad, ajalehed ja ka teised filmitegijad leidsid tee tema juurde Snižnesse. Poiss jagas lahkelt intervjuusid. Linnavõim pani ta maja ette tänavale parema teekatte, et pilt linnast kenam tunduks. Isegi elekter, mis vahepeal võlgnevuste tõttu poisi majast välja lülitati, veeti tagasi.
“Auk nr 8” on Kaati sõnul elavat ja osavõtlikku vastukaja leidnud kõikjal maailmas, kus seda on näidatud. Näiteks Kanadas Torontos leidus hulk jõukamaid inimesi, kes olid pärast filmi nägemist valmis raha koguma ning finantseerima Juri kodulinnas mõnd ettevõtmist, et elu kübekese paremaks muuta. Ent Ukraina pool ei olnud säärasest abist huvitatud. Parem teha nägu, et tegelikult on kõik korras.
Mingil hetkel kaotas Juri ja ta pere käekäigu vastu huvi ka ajakirjandus. Kuulsus kadus. Jätkus mõru argipäev.
Kohapeal tekitas film ja selle ümber toimunud ažiotaaž pigem pingeid. Juri Sikanovi kuulsus sünnitas kadedust. Teda ei usaldatud.
“Eks tal endal kippus sellest meediatähelepanust pisut “katus sõitma”,” möönab Kaat.
Filmis mainib Juri, et sooviks kodusest kaevanduslinnast kuhugi helgemasse paika elama minna ning õppida kokaks. Muide, leiduski inimesi, kes soovisid teda Kanadasse kutsuda, et ta seal keelt ja kokandust õpiks. Kutsuti mujale Ukrainasse, kus eluolu mõnevõrra lahedam.
Ent noormees jäi Snižnesse ja kadus abipakkujate silmapiirilt. Ta noorem õde õpib ja elab kodulinnast eemal asuvas lastekodus. Vanem õde sõitis koos peigmehega Krimmi paremat elu otsima. Juri, kes pole endale tänini ametlikku tööd leidnud, elab nüüd koos joodikust emaga. Pärast seda, kui elukaaslane vangi saadeti, oli ema poja juurde kolinud.
Noormehel, kel on kõrgelt arenenud soov aidata lähedasi, on tegelikult enda eluga raske hakkama saada.
Oktoobri lõpus toimunud ränga peksmisloo asjaolud on tänase seisuga uurimisel. Kuuldavasti on peksjad, naabritest isa ja poeg, pakkunud Jurile raha, et ta kaebuse tagasi võtaks. Juri keeldus.
Kaati hinnangul on selle peksmisloo juures positiivne, kui nii võib üldse öelda, et see aktiveeris paljud inimesed ja organisatsioonid, kellele noormehe, tema pere ja tegelikult kõigi teistegi sarnastes oludes elavate inimeste saatus korda läheb. On leitud raha Juri paremaks ravimiseks, on advokaadid, kes teda kohtus aidata soovivad, on otsitud võimalusi, et teda kuhugi mujale elama ja õppima saata.
Kaat palub lisada, et kui kellelgi on soov Jurit toetada või on lihtsalt põhjalikum huvi noormehe elu vastu, siis võiksid nad külastada internetis lehekülge – www.facebook.com/Pitnumber8.
